Saturday, November 21, 2009

how we became world's greatest blog

Istusime KiMu'l ja mõtlesime kõikidest ilusatest asjadest maailmas. Too moment, kui pähe turgatas idee känselblogist, laulis vist Mick ja mingi tüüp ühte ilusat laavsongi. Ilmselt see laavsong polnud midagi tähelepanuväärset, sest muidu oleksime selle sõnumit siiski mäletanud(või oli tegu LAUSA OHHHTRA KOGUSE SIIDRIGA, ehk siis ~0,5 l näkku, jummel-jummel, milline alkoholikogus neljapäeva õhtul).Ja käis piuh-ja-pauh, kui mainisin getterile, et cancel on uus feil, ja getter suurest õnnejoovastusest minu info üle hõikas FEILBLOG, ning ennast parandades hõikas uuesti rahva sekka CANCELBLOG. Ja see oli kui jumalasõna, ning kogu rahvas hakkas nutma ning meile 500-krooniseid viskama ja laulma, et me oleme lihtsalt nii fääbjulos inimesed, et nad tahavad oma tulevastele lastele just nimelt meie nimed panna.
Olgu, nii see siiski ei olnud, aga see on kindlasti huvitavam versioon cancelblogi saamisloost, kui see tegelikult juhtus.

Selles blogis käsitleme me niiii random teemasid, et see ongi põhjus, miks me nii kohutavalt huvitavad ja head oleme. Seega mina ja getter hakkame iga kord, kui meil vähegi aega on siia postitusi KRIBAMA ja ärge kartke, me kasutame võimalikult koledaid ja ebaharilikke sõnu,et peate eesti keele slängi sõnastiku ja mitmete teiste keelte sõnastikud läpakate ligi võtma, et meid tõlkida.

Ma ei pane siia endast ühtegi pilti veel, sest obviously ma olin eile liiga ilus, et fotokas mind oleks jäädvustanud;)
Kui te veel aru ei ole saanud, te väiksed armsad rumalad inimesed, siis see on sarkasm - kui te ei tea mis sarkasm on, siis see blogi ei ole teile, või siis käite te põhikoolis, kus te oma vocabularyt pole veel laiendanud.
ja andke mulle andeks, kui ma liiga õel ja vicious olen, sest nii see elu on. võta või jäta.

No comments:

Post a Comment