Thursday, February 25, 2010

Surra murra

Hey hey, võtan ka üle pika pika aja viimaks sõna nüüd siis.

Vabandan, et nii eemaolev olen olnud. :( Lugesin siin Laurakese sissekandeid ja nii hea oli , sest pole temast ise viimasel ajal palju kuulnud/näinud. Elu tempo on tappev. Ja siis ma mõtlesin , et pole oma muljeid Londonistki veel kirja saanud. Ja vähe sellest- te kindlasti ei tea millega ma tegelenud ka olen. (ps. kirjutan sissekannet selle asemel et kirjutada oma kunstiajaloo esseed mis mul vaja valmis vägistada homseks on).

Niisiis. London. Jah London. Mul vist pole lõbusamat lennusõitu enne olnud, kui see. Veini pritsis ja Vana Tallinn purskas( kahjuks oli see jook mõeldud Lindale, aga kui me juba tema juurde jõudsime oli see otsas). Mäletan kõike väga selgelt(kõhmm loe uduselt). Ilm oli soe ja päike paistis, tibid olid täis ja lapsed nutsid.

Mis ma siin nii täpselt kirjeldama hakkan mis juhtus? Laura tegi seda piisavalt hästi :)
Põhiline selle reisi juures oli see, et ma kartsin nii meeletult, et kui ma juba seal tagasi olen hakkan ma seda kohta nii väga igatsema ja kahetsen oma otsust lahkuda. Kuid ei. Ma tõestasin endale lõplikult, et see ei ole päris minu koht. Ja kohe päriselt ei ole.

niisiiis. Hetkeline olukord on selline , et ma ei oska seda hästi kirjeldadagi. Aga ma proovin.
Mu elus on toimumas suured muudatused. Ma kõnnin ringi siin maa peal nagu eksinud (mingi asi). Ei tea päris täpselt kus ma olen, kus ma magan, kus ma viibin, mida ma söön, mida ma joon. Kool on -tuleb tunnistada- väga unarusse jäänud, sest millegi pärast on mul koguaeg midagi tähtsamat(khh köhh) teha. Ja ei ole ennast viimased paar nädalat korralikult kooli suutnud vedada-seetõttu olen ka oma asjadega teistest väga väga maha jäänud ja see on paha paha. Enne kõike olen ma ka kahtlema hakanud: Tartus, Kõrgemas Kunstikoolis, Fotograafias jne jne. Kas see on ikka päris mulle?!

Samuti ootab mind ees suvine seiklus USAs. Ka sellest pole ma enam vaimustuses. Kas ma ikka saan sellega hakkama? Kui väga jään ma igatsema kõike seda siin? Kui paljudest asjadest ma ilma jään? Kas see on seda ikka kõike väärt? ONONONONONONONONON....nii ma motiveerin ennast!

ja lõpetuseks küsin ma teilt kõigilt: Milleks on meile vaja kunsti ajalugu?:)

G-punkt

:)

Wednesday, February 24, 2010

viiner

jahaaaa! tegin täna mõnusaid viineriposikesi(mm, im good with wieners) ja friikartuleid ja kala oma väiksele vennakesele, sest mu vanemad kadusid kuhugi ja jätsid oma võsukesed näljasurma ootama. Koer sõi kogu kala ära, sest kala ei näinud ahjust välja võttes enam sugugi kala moodi välja ja Caesar viskas sellise kokkamisõnnetuse peale tagurpidi tireleid. Siis suutsime veel vanaemale ja vanaisale külla minna ja lund rookida ja teed juua ja loomulikult palju klatzzzida(puudub siiamaani katusega s täht). Ja siis koju jõudes ja oma aias 7 meetrisest lumelahmakast üle ronides märkasin oma uusi?! naabreid meie aia taga mu koera nunnutamas(not such a good idea). ja mu karvik isegi ei haukunud vaid passis üsna juhmi näoga kui need eidekesed seal oma lastelastele rääkisid. et issanda püss ja püha müristus kus on alles nunnu kutsukene. Okei, saatsime naabrid ära, sest see 'kutsukene' on pigem 60 kilo inimliha hävitajat kui niisama nunnukene.
Ja nüüd istun niisama tuimalt diivanil ja lõpetasin just ühe oma musta nahast saapa ümberõmblemise. PS tulemusi saab varsti näha, sest ma pole veel viitsinud teist saapast tuunida, aga tuklemuse tõotab tulla suht awsome.
Aga nüüd lõpetan, sest on vaja minna Toompeale pildistama ja kakaod ja minttut jooma- hurra-hurram homme on vaja tõusta kell 6!!

See on nii tühjakargav sissekanne, aga lähiajal ei ole juhtunud tõesti tormilisi ja tuuellisi sündmusi millest tahaksin hullult kirjutada, aga õhtu on veel noor, ja minttu ja kakao võivad üsna igava situatsiooni üsna narko- ja seksirohkeks muuta. Haha, kui midagi sellist peaks juhtuma, siis ma loomulikult siin sellest ei räägiks:D
Aga olge tubid, lillekesed!
LX

Tuesday, February 16, 2010

ON AEG...

Niii, olen siis julge, ja teen OTSA LAHTI. Räägin lühemalt ja võib-olla mingi hetk ka pisut detailsemalt meie Londoni tripist.
Haha, ma ei oska isegi alustada, sest iga väiksemgi meenutus paneb mu irvitama. Irvitamine on üks kole tegevus ja kole sõna. Enihuu..i now shalllll start!

Suutsin enne lennujaama minekut süüa ära hjuumangös pitsa üksinda ja närveerisin nagu siga, kui isa lõpuks mind lennujaama viskas. Nägin G'd right away, ja siis ma saatsin ühe käeviipega oma isa ja ema ära, kes olid ilmselelt mures mu tervise pärast, sest nad juba eeldasid, et alkoholilembuses me läheme ja alkoholilembuses me tuleme ka tagasi. Tegime kerged pirnisiidrid, sirnipiidrid juba lennujaama kohvikus, kui mingisugused random hispaanlased slash inglased meid jälitasid. Ahjaa, ja enne ostsime veel tax freest Lindale vana tallinnat ja suitsu. Olime üsna ülevas meeleolus, kui meie pardaleminek hakkas pihta, ja tüng teile värdjad-flight was delayed, no kes oleks seda ette osanud arvata, no shit shit. Ja lõpuks siis lennukis, me olime nii huumorjas meeleolus, et tellisime kohe kaks minu roosat veini, mille ühe ampsuga alla kugistasime. Gläöslfökof, järgensid veel kaks väikest veini, ja muutusime üsna lärmakateks. Lennuk täis inglise noormehi ja vanamehi ja vanemaid prouasid pidid siis meie räuskamist kuulama, aga no, sorri, ei huvitanud see hetk üldse kohe nende arvamus. Siis tegime listi, mis me londonist tahame:


Ja siis läks juba suurem KLÕPSMINE LAHTI. no jeesuskristus.
jaa, me rääkisime nii paju, aga millest, seda ma enam ei mäleta, sest mängu tuli meie suur sõber, mille Tax freest ostsime, Vana Tallinn:

Nii, magus ja hea jook läks hästi alla, ja mingi hetk olime easybusi peale ja siis meie naistetalk läks nii käest ära.... ja thats about it, mida mina sellest õhtust oskan rääkida. KUIGI, me olime veeel saja metroo ja rongi peal see õhtu ja kohtusime jemmaga, kes meid veiniga kostitas, aga see jääb juba getteri jutustada, mis täpselt juhtus. AHJAA, ja kuidagi sattusime lõpuks ka õigele trajektoorile Linda poole, kuigi vahepeal oli väike klubi/baari ja turvamehe intisident, jajaaa... ja ei oska ma rääkida:D

Jaa tuli hommik, ja tulid pohmaviljad. Oijeesus. Kuid halvale järgneb hea, ja seegi kord, kui magu kleepus vanast tallinnast ja pea tahtis veinist plahvatada seadsime sammud Starbucksi poole. Jaaa, ohjaa, starbucks. G võttis mega kohvi, mida ma hetkel ihaldan rohkem, kui ükskõik mis asja, ja mina võtsin liitrise musta tee. Istusime ja nautisime. VÄhemalt meie G'ga, jemmal hakkas mingi hetk paha:D G nägi üli nummar välja ja mina kandsin roosat meeste triiksärki, aga pilte see hetk ei teinud VIST, sest arvatavsti pohmaviljad tegid oma tööd. Shoppasime ja shoppasime ja vahepeal oli maavärin, sest jalad hakkasid all kuidagi kahtalaselt vingerdama ja ma hakkasin tuikuma. Jemma oli juba taksoga Lindy poole tagasi läinud ja tühejendas vist oma magu. Kui shoping tehtud läksime koju ja ma lasksin väikse sliibi majja, sest jah... Oli halb olla:D Õhtul sõime rägielt palju ja rääkisime räigelt palju, ja .... tarbisime keelatud aineid.. JAH. Niii, midagi toimus veel, aga ei tea, ei mäleta. Järgmine päev oli sama, ärkasime vist vara?! Ja jõime palju teed piimaga ja sõime krõbinaid, ja shoping Londonissssssssssssseeee!!! Ja jaurasime terve päeva seal, .... Ja tegime tutvust Londini vaatamisväärsustega- briti poissmeestega. Jah, eriti Urban Outfitteri turvamees, kes oma kutsusilmadega mind piiksuvast New Looki kotist päästis- jah mu süda jäi seega koos temaga sinna, nuuksaki-nuuksaki. Siis jõime Black siidrit ja sõime tänava pealt ostetud hiiiiiinatoitu nämmanämma, ja olime uuesti teel tagasi L'i poole. Õhtul kerged keelatud ained ja RockBand'i mängimine, mis oli hüsteeriliselt naljakas:D Aga siingi peab G mu mälu värskendama:D
Ka teisipäev oli intrigeeriv-läksime Camden Towni ja shoppasime prille ja vintage poodides vahtisime keel töllakil ilusaid eelmise sajandi üligroooovisid riideid ja kingi. Lindy jättis meid siis üksi ja ise läks koolija meie olime teel Londoni südalinna, et käia Tate'is ja National'is. Mõlema muuseumi näitused olid ülllikõvviiiid, eriti Twiggy portreedest ja tema fotograafidest. bLSDKF, ma ei oska vahepeal rääkida, sest üks asi on kogeda ja teine rääkida. Ja sellest jutust ei saa ühte kuuekümneüheksandikkugi emotsioonidest kätte.Õhtul tegime veel keelatud aineid ja pakkisime ja sõime ja sõime ja rääkisime ja naersime ja jõime cocat viinaga.Jaaa siis oligi aeg minna metroo ja rongi peale, et veeta erutav öö lennujaamas. Ja läksime. ja löäksime ja kaua läksime. vahepeal pidasime G'ga erutava konversatsiooni maha teemal, miks inimestel on autojuhid kui nad võiksid ise eputada ilusa autoga.
Ja siis algas meie öö lennujaamas. G oli veits haigeks jäänud ja värises, ja toppis kõik asjad, mis kohvris omale selga, mis oli niiiiiiiiiiiiiiiiiiii hilarious, et ma pidin püksi laskma. Pilte ka kohe sellest:D

Ja istusimegi kella kahest kella seitsmeni easyJeti check ini juures maas ja magasime ja jõime värskeltpressitud apelsinimahla ja sõime musikamuffineid ja krõpsu-elu on ilus!
Ja passisime siis inimesi ja inimesed passisid meid. Ja lõpuks me suutsime ühe noormehe nii üles kütta oma passimisega, et see oli juba suhteliselt närvis, aga siiski meist möödudes naeratas meile?!(ST MINA EI NÄINUD, SEST MA NAERSIN LIIGA KÕVASTI, AGA G NÄGI ET TÜÜP NAERATAS). Ja juhe jookseb vahepeal nii kokku, et naljakas kohe...eMM...jahh... siis vist sõime veel??:DJa siis veel shoppasime ajakirju ja vett ja suveniire ja magasime ja passisime inimesi ja lõpuks sõitsime oma värava juurde, kus ülla-ülla kohtasime ka päris eestlasi, mis oli kusjuures üsna imelik, sest isegi tallinn-london lennuki peal kohtasime vist 2-3 eestlast maksimum. Ja lendasime ja magasime ja jaurasime, ja tallinnas võttis meid G peiks Marten vastu ja viis mind koju, ja G ja M läksid koju lapsi tegema:D
Ja finitoo. Võib-olla g seletab paremini, aga ma üritasin oma parimat. ja kuna mul hakkas suurest kirjutamisest paha siis ma lähen ära.











XX L loves you, not