Hey hey:)
Nagu näha olen ma oma elu unarusse jätnud jälle( see tähendab on virtuaal-elu). Iga hommik kui ma ärkan ja mõtlen kõigele sellele , mis ma elus valesti olen teinud ja mida paremini teha, tekib mul tahtmine nutta. Iga kord kui ma pean minema bussi peale ja tagasi Tartusse sõitma ma tahaksin nutta. Aga ma ei nuta. Miks ma ei nuta? Eks ikka sellepärast, et iga kord kui ma Tartusse jõuan, poeb minu sisse see heade mõtete vaim, ja annab mulle inspiratsiooni jätkata ja see aasta ilusti ära lõpetada. Iga jumala kord...
Aga ega see ei tähenda, et ma ei koonda kogu oma energiat uutele pärusmaadele mis mu mõtettes mõlguvad. Ma ju tahan elada seda elu nii , et ma ei peaks mõtlemagi , et ma tahaksin nutta. Kas saate aru?
Kas teadsite kuidas teha oma hingele pai? Kas teadsite , et iga päeva tuleks alustada klaasi sooja veega ja külma duššiga. Tee oma hingele pai...
Korvpalli lainel olen kaa.. See ala on mul kahjuks lihtsat veres(nagu punane veingi), aga see ala lihtsalt sööb mu närvid seest(need viimasedki)
Homme palun kõigil hodia põialt TTÜle :)
Ilusat pool-päikest ja tervet-kuud :)
Getsausoadas
No comments:
Post a Comment